Koolivõrk jääb väiksemaks

Eesti hariduse ressursikasutuse ülevaates tõi OECD esile koolivõrgu korrastamise vajaduse, erakoolide rahastamise muutmise ning õpetajaameti atraktiivsemaks tegemise. OECD pööras olulist tähelepanu koolivõrgu korrastamisele ning osutas vajadusele muuta selgemaks vastutuse jagunemine omavalitsuste ja riigi vahel. Ära on märgitud ka vajadus parandada kutsehariduse mainet.

Minister Ligi märkis eilsel pressikonverentsil, et koolivõrgu õpilaste arvuga vastavusse viimisel tuleb tihedat koostööd teha nii riigil omavalitsustega kui ka valdadel linnadel omavahel. „Oleme väga nõus, muudatused tuleb teha eelkõige laste huve ning hariduse kvaliteeti silmas pidades. Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka põhikoolide investeeringute ümberkorraldustes ning riigigümnaasiumide loomisel. Noored vajavad tugevaid põhikoole ja väärivad valikuterikast gümnaasiumiharidust igas Eesti maakonnas, mitte ainult mõnes linnas,“ rääkis minister.

Ülevaates märgitakse, et erakoolide rahastamine mõjub halvasti Eesti kooli tugevustele ja vastassuunas soovitud muutustele. Maksumaksja toetust erakoolidele nimetab OECD ebamõistlikult suureks. Samuti teeb OECD ettepaneku kaaluda erakoolidele koolitusloa andmise korra karmistamist ja toob esile, et erahariduse avaliku rahastamise kehtiva süsteemi tulemusena toimunud kiire laienemine tõstab kogu haridussüsteemi kulukust ilma nähtava paranemiseta õppetulemustes.

Raportis märgitakse tunnustavalt õpetajate palgatõusu riiklikuks prioriteediks seadmist. Samuti märgitakse, et üle-eelmisest aastast kehtinud reeglid, mis arvestavad õpetajate tööaja sisse kõiki ülesanded, mitte eelkõige kontakttunde, muudab õpetajaameti tööturul atraktiivsemaks.